Tallinna Raeapteek asub Raekoja platsi põhjaküljel kuid millal apteek asutati ja kes selle esimesena avas, ei ole teada. Üksikud dokumendid võimaldavad väita, et ilmselt oli esimene apteeker Johann Molner ning et ravimeid müüdi seal juba XV sajandi teisel aastakümnel.
Esimene dateeritud teade Tallinna Raeapteegi kohta pärineb 1422 aastal rae märkmeraamatusse tehtud sissekandest, kus raeapteeker Nuclawes käis rae istungil ja avaldas, et apteek kuulub kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks.
Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga,kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid kuulata ja neid edasi rääkida, kuna apteegis pakuti peale ravimite ka maiustusi ja klaretit-Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini.
Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipoiss John Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 10 inimpõlve kestnud Raeapteekrite dünastiale.
Kuni aastani 1635 toimusid ulatuslikud ehitus- ja kaunistustööd ning senised hooned koondati kõik ühise fassaadi taha.
Põhjalikum remont toimus aastal 1663, millest kõneleb aastaarv Raeapteegi teise korruse ühel akna tugisambal, mis kannab ka Burchartite vapi kujutist.
1690 aastal sai Burchart IV Rootsi kuninga, Karl XI käest apteegi privileegi, millega kinnitati Raeapteegi ja Burchartide õigused ning kohustused.
1802 aastal asutas Burchart XIII, kes näitas üles erakordset kunsti- ja kultuurihuvi, Burchartide kodumuuseumi maja pööningule.
1911 aastal Burchartide viimase meessoost pärija surmaga otsustasid naispärijad apteegi müüa C. R. Lehbertile ja selle lepinguga katkesid kümne inimpõlve vältel kestnud sidemed Raeapteegi ja Burchartite vahel alatiseks.
Nõukogude võimu kehtestamisega Raeapteek natsionaliseeriti.
Raeapteek on linna kõige vanem tervishoiuasutus. Laiemas mõttes on ta ka vanim ühes ja samas hoones asunud kaubandusettevõte Tallinnas.
Euroopa ja vist kogu maailma mastaabis peame Raeapteeki lugema kui just mitte ainsaks, siis vähemalt üheks neist mõnest säilinud apteegist, mis pool aastatuhandet ja veel pool sajandit on pidevalt eksisteerinud samas kohas.
Tuulekoja seinal paikneb 1635 aastast pärit Burchartite vapikivi, kus on krooni käes hoidev greif, selle all kahe roosi vahel liiliaõis.
Teine korrus oma eri tasapindadel paiknevate põrandate ja neid ühendavate trepikestega näitab ilmekalt praeguse ühtse hoone koosnemist kolmest eri majast. Suure erkeri kohal asetsevas avaras toas langeb pilk kõigepealt kahele dolomiidist aknasambale 17. sajandist, mis on aga siia paigutatud viimase restaureerimise käigus ega asetsenud algselt Raeapteegis.
Teises Raekoja platsi poolses toas seisab kaunilt väljatöötatud aknasammas, kuhu kiviraidur on jäädvustanud Burchartite vapi ja aastaarvu 1663. Ülakorruse ilusaim aknasammas asub aga ühes õuepoolses ruumis. See on kanneleeritud ning soklikaunistuseks on lõvipead ja puuvilja girlandid.
Vanim teadaolev kujutis Raeapteegist on Oldekopi õlimaal Raekoja platsist 1800 aastal. Esimesed fotod pärinevad 1889 aastast
|
